Minu Aed näitab Avarmaad

Koostöös maastikuarhitekti Rea Seppinguga kirjutasime kokku sissejuhatava lookese permakultuuri teemadel. Silmale vaatamiseks on pildid Avarmaa permakultuuritalust. Need, kel permakultuur juba tuttav, leiavad vast äratundmisi ja neile, kes soovivad sõnatagust maailma täpsemalt uurida, on esimesed viidad püsti.

Aprillikuu keskpaigas (15. aprill) toimub Tartu Rahvaülikoolis sissejuhatav loeng permakultuurist, kust huvilised saavad permakultuuri lõhna ninna ning viiteid ja mõtteid edasisteks uurimisteks. Jagan oma vaateid ja aiapilte ning edastan rõõmu, mida permakultuur pakub – permakultuur on läbinisti positiivne mõttemall, mis tasakaalustab hästi maailmas praegu toimuvat.

Uuri lähemalt: http://www.rahvaylikool.ee/kursus/8/71/1266

Pistsin esimesed seemned juba mulda, tuleb lilli, juursellereid ja katsetan uuesti ka artišokiga. Eelmine kord sõi keegi isukalt juba üsna suured taimed lihtsalt ära. See on ikka arvutitagatöö ja muude mentaalsete tegevuste vahele väga maandav ja rõõmu toov tegevus – muld topsidesse, veega kastmine ja seemned mulda. Sellele eelneb muidugi seemnete välja valimine ja valiku järgi jäätisepulkadele nimede kirjutamine. Suuremaid seemneid (ja vahel ka pisemaid) aitavad lapsed heal meelel (ja nõudmisel!) mulda pista. Tore koostegevus ja kaasamine.

Nüüd jääb üle ainult oodata (ja õigel ajal kasta!).

 

Kohtumiseni ajakirja veergudel, Rahvaülikoolis või kusagil järgmises kohas!

Avalikult arstindusest ja maailmakorrast

Tahan jagada kuulamist, mida meie siin oleme tähelepanu ning nõustumisega vastu võtnud. Nimelt on Eestkiski juba arste, kes julgevad rääkida meditsiinivaldkonnast pisut teise nurga alt.

Lisan siia Hallo, Kosmose! tutvustuse:

Andres Lindmäe õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja lõpetas cum laude spordimeditsiini osakonna kirurg traumatoloogina ning on töötanud nii traumatoloogi kui manuaalterapeudina. Nõukogude Eesti viimaste aastate elu ei sobinud talle ning ta lahkus USA-sse, kus töötas viis aastat Ford Electronics’i meditsiinikeskuses. Viisteist aastat tagasi kodumaale naastes rajas Andres Lindmäe Pärnusse Villa Medica erakliiniku, mille juhataja ja peaarstina ta praegu leiba teenib. Ta on mänginud korvpalli Eesti noortekoondises ja hiljem ka Eesti Meistriliigas. Lindmäe huvitub terveks olemise saladustest, vabal ajal tegeleb enese ja maailma analüüsimisega. Hiljuti tõusis ta avalikkuse tähelepanu alla oma artiklitega “Korruptiivselt kaaperdatud meditsiin”, “Süsteem, mis võib tappa” ja “Vaktsiinivale”, kus julgeb kahelda hetkel kehtiva meditsiinisüsteemi tõhususes inimese tervise hoidmisel.

Vaata ka Andres Lindmäe kodulehtewww.terviseportaal.com

Kõigest muust olulisest ning illusioonepurustavast kuula juba edasi ise. 

http://heli.er.ee/helid/1523542.mp3

 Ja üks tähtis asi veel – lõpetage flooriga hambapasta kasutamine, see on mürk, mis teeb teid taltsaks ja kuulekaks. 

Avarmaa on Sensa’s.

Eesti ajakirjade maastikul on ilmunud midagi uut. See uudsus on isegi sõrme all tunda, paber on hoopis teine, kui tavaline läikivsile ajakirjapaber. Sensa. 

Kõlab, nagu reklaam, eks? 🙂

Sain enda sõrmed ja silmad ka selle ajakirja külge, pere tõi selle oma külaskäigu ajal Eestist kaasa. Olen seda nüüd saanud natuke lugeda. Tahtsin seda ajakirja eelkõige sellepärast, et teadsin, et ka meie tegemisi on seal natukene sees. Õige natukene.

Nimelt oli Sandril (vennal) vaja pilti teha illustreerimaks Liina Järviste kirjutatud artiklit kompostimise ja permakultuuri kohta. Sander küsis, et kas meil, Avarmaal, on ehk midagi teemakohast. Ma siis mõtlesin sellele. Tegudeni jõudsime paar päeva enne, kui me Eestist lahkusime. Avarmaa peenardel ja kompostihunnikus oligi midagi sellist, millest Sander suutis välja võluda pildid Sensa “Rohelised Mõtted” rubriiki. Viimasel hetkel tuli mulle pähe, et võiks ju ikka juurde kirjutada ka, kus need pildid tehtud on. Edastasin oma soovi, kuid mulle jäi mulje, et ajakiri on juba trükis ja märge “Avarmaa Permakultuuritalu” sinna küll ei jõua.

Ent nüüd, kui ajakiri mul käes oli ja ma hakkasin asja tähelepanelikumalt uurima, leidsingi, et väikeses kirjas vertikaalis lehe servas ongi märgitud nii Sander kui ka Avarmaa Permakultuuritalu 😀 Oleme pildil!

Ja lisaks sellele isiklikule sidemele, on ajakiri tõesti midagi sellist, mida tasub lugeda. Selle taga on tunda teistlaadi lähenemist ja kõikvõimalikumat suhtumist. Seda on tore meie meediamaastikult leida. Niiet annan omalt poolt hoogu juurde ja soovin Sensale jätkuvat kasvu ning oma ilu avastamist!

Ajakirja ja ülalpool mainitud numbri kohta pisut siit.