Posted in Permakultuur

Kuidas läheneda permakultuurile?

Toimekad aprillikuupäevad andsid mulle võimaluse jagada permakultuurialaseid mõtteid Rohelise Tee Õhtul Tartu Loodusmajas (15.04.2015). Esialgsete plaanide kohaselt on see selline mõnus aruteluõhtu 20-30 inimesega. Paar päeva enne sündmust märkasin, et FB andmetel plaanib kohale tulla u. 150 inimest! See pani mind asjale pisut teistmoodi lähenema ning päevad enne esinemist olid täis tihedat uurimist ja kirjutamist ning esitluse tegemist.

Nüüd, kui kõik on rahulikult seljataga, olen väga rõõmus ja tänulik, et selline asi juhtus. Sain suurele publikule esinemise kogemuse (kohal oli küll üle 100 inimese!) ning esimest korda rääkisin permakultuurist niimoodi avalikult. Ma arvan, et läks hästi. Tagasiside, mis minuni on jõudnud, on positiivne. Tegelikult on ikka päris keeruline ettekandjana aru saada, mida publik arvab-mõtleb-tunneb. Küsimusi küsiti ja esimese reas olijate silmist paistis ka ikka pisut huvi. Magajaid ka polnud näha. Mõni läks varem ära ja mõni läks natuke hiljem ka ära, kui ettekanne juba teise tunni lõppu  tiksus 🙂 Aga lõpuni jääjaid oli samuti päris palju.

Mõtlesin oma loengutele juuraõpingutel. Ülikooli õppejõud ei saa ju üldse tagasisidet loengu lõpus – keegi ei lähe ütlema, et kas oli hea või jäi midagi vajaka… ja vahest ju jääbki vajaka, kuid sellist tagasisidet ei julge vähemasti õppejõududele küll keegi otse välja öelda, ehk pärast tagasiside käigus õppeinfosüsteemi kaudu. Mina küll tundsin, et tagasiside ja üldse suhtlemine publikuga on ikka nii vajalik ja kuidagi loomulik asi – siis tekib suhe ja mõistmine ning arenemine.

Ometi on ka neid, kes on tahtnud ettekannet uuesti üle vaadata – laadisin selle üles siia: k: http://avar.ee/permakultuur/materjalid/ (Menüüs: Permakultuur – Materjalid)

Raamatud, mida ettekandel näitasin (ja natuke juurde) panin kirja siia: http://avar.ee/permakultuur/raamatukogu/ (Menüüs: Permakultuur – Raamatukogu)

Lisaks on Eesti Roheline Liikumise Kadri (armas klassiõde, kes sellise idee üldse välja pakkus ning ma olen talle väga tänulik!) teinud teeõhtust väikese kokkuvõtte ning seda on võimalik lugeda siit: http://www.roheline.ee/uudised/uudis/2015/04/20/permakultuurist-ja-koostoost-loodusega

Mind võib jälle kutsuda permakultuurist rääkima, kindlasti saab iga uus kord aina parem. Selleks, et ise juurde õppida, on vaja otsast õpetama hakata – see vana tarkusetera sai endale taas uue tähenduse.