Jah, see ongi nüüd tõsi – osalen Geoff Lawtoni kursusel, mis toimub läbi interneti ning mis juhatab mind lõpuks ka Permaculture Design Certificate‘ni. Lisaks õpin veel ka “Earthworks“’i, ehk seda, kuis suuremas skaalas maastikku ümber kujundada nii, et see muutuks veelgi praktilisemaks näiteks veekasutuse osas.
Alustasin õppimisega, see on väga põnev! Esimene asi, mis minus ära ühendas on järgmine mõte: “Permakultuuri abil tuleb inimene disainida uuesti loodusliku ökosüsteemi sisse.” Me oleme ennast justkui kõrvale tõstnud, oleme küll tippkiskja staatuses, kuid samas oleme üritanud ennast paigutada kuhugi omaette maailma, olles justkui sõltumatud neist ressurssidest, mis tegelikkuses on ju piiratud.
See kursus kestab augustikuusse välja ja on enamasti edastatud videote abil. Kursuse sees on ka kaart, kuhu osalejad on end peale märkinud. Siiani pole ma märganud teisi osalejaid Eestist, kuigi äkki neid ikka on? Igal juhul on selliseid teadmisi Eestisse juurde vaja ja ma olen õnnelik, et leidsin ressursid selle info kinni püüdmiseks ja meie maale toomiseks.
Kavatsen koos oma perega (ja sõprade-tuttavatega) neid teadmisi kohe ka omal maal, Avarmaal, rakendada. Nagu Geoff Lawton’gi ütles – teadmised ilma rakendamiseta on vaid jutt.
Pisut siis Avarmaast:
Me asume klimaatiliselt 5. tsoonis, lähedal küll 6. tsoonile, kuid vist päris mitte seal veel. Kui loome oma süsteemi targalt, siis saame olla vast rohkem 6. tsoonis 🙂 Asume künkal ja selle nõlvadel, mis on nii lääne-, põhja- kui ka ida-kallakulised. Lõunakallakut on vähe, kuid pisut siiski. Õnneks pole põhjakallak ka väga järsk, vast see meie viljelust suurt ei takista.
Muld on praeguses talukohas enamasti liivane (LkI), kuid rohkem künka peal ka vähem liivane ja viljakam (KI), kohati küll ka rähasem (K). Usun, et laias laastus, on meil siiski muld, millega on võrdlemisi lihtne töötada ning selle mulla viljakust tõsta. Ühe aastase kogemuse järel näen, et kui maa peal on aasta otsa kasvanud punane (või kohati ka valge) ristik, on maa seis juba paranenud – muld on pehmem ja vihmausse on pisutki näha. On ka pisut mullastruktuuri. Eriti vilgas elu käib muidugi peenardes, kuhu panin lisaks mullale juurde ka vana sõnnikut ja peale põhku.
Põhk paistab üldse olema väga väärtuslik ressurss – sellega oleme multšina katnud kõik oma loodud lohmumuhud koos sinna istutatud põõsaste ja puudega. Üldse oleme istutatud taimede aluseid katnud põhuga, kuna see hoiab liivasel maal niiskust, kutsub kohale rohkem elustikku ja kaitseb väikseid põõsaid ja puid ka “umbrohtude” lämmatava mõju eest.
Sellest, kuidas me talgupäeval omale esimesed lohmud-tuuletõkkehekid rajasime, kavatsen kirjutada pikemalt ja koos piltidega. Koos sellega alustasime ka oma esimese toidusalu rajamist, sellestki lähemal ajal pikemalt!
Kevadtööd on hoogsalt käimas, lisaks sinna sekka lähema pere sünnipäevi vähemasti igal nädalal ja partneri lõputöö kirjutamine. Maikuus võiks päevad olla 48-tunnised!
Jätkan nüüd siis PDC-kursusesse süübimist, kindlasti tulen siia jälle jagama põnevaid leide!
www.geofflawton.com – Geoff’i lehekülg, kus on ka videosid üleval ja sealt algas ka minu käesoleval kursusel osalemine.
