Posted in Eestimaal, Permakultuur

Põllumajanduse revolutsioonilised alustalad. John Kempf.

Maailmas on lootust. Põllumajanduses on lootust. On teadmisi ja praktikaid, mis võimaldavad hoopis uutmoodi läheneda toidu kasvatusele ning jõuda järgmisse dimensiooni seemne potentsiaali kasutamise osas. 

advancingecoag

Algatuseks on inglise keele oskajatel hea kuulata ja vaadata sellist videojuppi, kus Dr. Mercola intervjueerib amishi päritolu hämmastavate teadmistega põllumeest, John Kempfi, kellega on mul õnne olnud ka ise skype teel kohtuda:

http://youtu.be/y–Z4DZ6PQU

John Kempf

John Kempf ise on päris hämmastav inimene, kellest teinekord ehk satun ka pikemalt kirjutama, kuid eks kõige paremini iseloomustabki teda ennast see töö, mida ta teeb.

The Anatomy of Life and Energy in Agriculture on raamat, mille lugemisest soovitab ta alustada neil, kes tahavad asjast rohkem teada saada. Loodan ise sellega peagi pihta hakata.

 

Järgmiseks tõlgin temaga seotud lehelt, Advancing Eco Agriculture väga tähtsaid põhiprintsiipe, mis aitavad nii intensiiv- kui ka mahepõllumajandusele värske pilguga peale vaadata:

1. Terved taimed saavad hakkama kahjurite ja haigustega

Me mõistame, et loomadel ja inimestel on immuunsüsteem, mis on meie loomulikuks kaitseks patogeenide vastu. Selleks, et meie immuunsüsteem korralikult töötaks ja oma eesmärki täidaks, peame me seda õige toitumisega toetama. Kui meil on puudu toitainetest või need pole õiges tasakaalus, ei saa immuunsüsteem enda tööd täiuslikult teha. Sama põhimõte kehtib ka taimede puhul. Õige “toitumisega” taimedel on loomulikud kaitsemehhanismid, mis võimaldavad neil hakkama saada haiguste ja kahjuritega.

2. Mineraalained toetavad taime immuunsüsteemi

Selleks, et taimede tervis ja immuunsus oleks optimaalsel tasemel, on neil vaja täielikult aktiivset ensüümide süsteemi, et pidevalt läbi töötada ja luua kõrgema taseme ühendeid. Metaboolsetes protsessides vajalikud tuhanded ensüümid, vajavad kõik toimimseks ensüümi kofaktorit. Ilma mineraalsete kofaktorita kukuvad ensüümide toimeahelad kokku ja taimed koguvad lahustuvaid aineid taimemahla, mis viib kahjurite rünnakuni, sest taime tervis hakkab kokku kukkuma. Taimed võivad täielikult funktsionaalse ensüümisüsteemi jaoks vajada isegi kuni 58 mikroelemendist ensüümi kofaktorit selleks, et töös hoida taime kaasasündinud immuunsüsteemi.

3. Mikroobide ainevahetussaadused on tõhusamad toiteallikad

Ülim tase taimede toitumises on siis, kui taimed suudavad imendada enamiku oma toitainelistest vajadustest mikroobide ainevahetussaadustena. Sellise mudeli puhul töötab mulla mikrobioloogiline kogukond taime seedesüsteemina. Kompleksne mulla mikroorganismide kogukond seedib ja lagundab orgaanilisi jääke ja taime juurte eritisi. Sellise seedimis käigus eritatakse mineraalid mulla mineraalsest maatriksist ja vabastatakse nad biokättesaadaval kujul, mida taimed suudavad imendada ja kasutada väga tõhusalt. Selleks, et taimed saavutaksid oma tervises erakordseid tasemeid, sõltuvad nad mulla aktiivsest mikroobioloogisest seedesüsteemist. Niikaua, kui nad imendavad enamuse oma toitainetest mulla lahusest lihtsate ioonide kujul, ei saavuta nad kunagi energiatasemeid, mida on vaja optimaalse immuunsuse saavutamiseks.

4. Kvaliteet juhib saaki

Taastootvad põllumajanduse ja taime toitumise mudelid keskenduvad taime kvaliteedi ja tervise parandamisele selle asemel, et tõsta saagikust. Kui me tasakaalustame taime toitumist selleks, et tõsta kvaliteeti, tõuseb kultuuri energia- ja immuunsüsteemi tase märkimisväärselt, mis loob ka kõrgemad saagid, parema säilivuse, paranenud maitseomadused ja vähema sõltuvuse pestitsiididest. Kui kvaliteet paraneb, ei suuda sa takistada saagi suurenemist. Selline fundamentaalselt teistsugune arusaam taime toitumisele viib märkimisväärsele saagikuse suurenemiseni, ulatudes 10-30 protsendini paljudel erinevatel kultuuridel.

5. Terved taimed loovad tervet mulda

On üldine arusaam, et terve muld kasvatab terveid taimi. Ka vastupidine on tõsi. Kõrgete energiatasemetega terved taimed võivad mõnedes eluetappides saata koguni 70 protsenti oma kogu fotosünteesi saadustest  läbi oma juurte mulda tagasi. Need juureeraldised on kütteks mulla mikroobide kogukonnale ja see viib orgaanilise aine kiire tekkimiseni. Selline protsess, mida kutsutakse süsiniku induktsiooniks (sissevõtuks), on kõige kiirem ja efektiivsem viis süsiniku kogumiseks ja mulla orgaanilise materjali üles ehitamiseks. 

Posted in Lood, Mõtisklus, Permakultuur

Põllupidajad on generalistid

Seekord ajendas mind kirjutama loetud postitus generalistiks olemise ilu kohta. Põllupidamine on generalistide kunst ja teadus. Ma kirjutaks generalisti asemel eestikeelsema sõna, kui ma teaksin. Spetsialisti vastandsõna. Üldistaja?

Generalist ja spetsialist.
Generalist ja spetsialist.

Juba ülikoolis ökoloogiat õppides taipasin, et mina ei taha saada ühe kitsa valdkonna spetsialistiks. Eriala valikut tehes lootsingi, et see viib mind laialdasemate ning suurt üldsust hoomavate teadmisteni. Ülalmainitud mõtteavaldus ühendab mulle üllatavalt selle, mis mu elus on reaalne – isa on põllumees ja mina olen tema tütar. Mida see siis tähendab? Kes see põllumees on ja mida kõike peab ta teadma, et meie maailmas edukalt toime tulla?

Neile küsimustele otsin ma omi vastuseid. Ja kodumaal põgusalt jõulupuhkusel olles on ka need teemad uue hooga üles kerkinud. Põlvkondade vahelised arutelud ning mõtteavaldused on vahest teravad ja tulised, tõde ja selgust otsivad ning kogu oma tarkust ning läbirääkimisoskusi proovile panevad. Kuid uuel aastal uue hooga saab jõuda uute lahenduste ning taipamisteni. Usun ikka veel koostöösse ning kõige võimalikkusesse. 

Alljärgnevalt tõlget ülalmainitud postitusest:

Nad peavad mõistma loomade ja taimede geneetikat, taimede toitumist, mehaanikat, mulla viljakust jne.

Väljapaistvaks generalistiks olemise võti seisneb üli-õpilaseks olemises. Pidevalt tuleb õppida uusi ideid, oskuseid ja tehnikaid – mida iganes on vaja selleks, et töö tehtud saaks!

Generalistid on palju paremini valmis kõikideks väljakutseteks, mis teel ette võivad tulla. Neil on anne näha suuremat pilti.

Kahjuks on meie haridussüsteem kinnisideeliselt keskendunud spetsialistide, mitte generalistide õpetamisele.

We focus on teaching students more and more about less and less until they finally know everything about nothing.

Me keskendume õpilastele aina enama õpetamisele vähema ja veel vähema kohta kuni nad lõpuks teavad kõike mittemillegi kohta.

Kui me soovime järgmist põlvkonda siduda põllumajandusega küllastaval moel, peame me avardama oma silmapiire ning lubama ka neil enda horisonte laiendada.

John Kempf

Tähtis on tunda maailma, milles me elame. Sellel on nii palju aspekte, see on nii rikas. Vaid erinevate pilkude ja maailmanägemiste ühendamise abil on võimalik taibata rohkem, sirutada oma silmad kaugemale. Ja vahest näeb kõige paremini hoopis silmil suletuil.

Kodumaast eemal olemine toob pilku selgust. Saame katsetada seda lühikesel kodumaal olemise ajal. Juba paari päeva pärast oleme teel Rootsimaale. Näis, mis tunded meid siis valdavad. 

Sõnad jäävad lühikeseks, kui on vaja kirjeldada tunnet, mis tuleb peale, kui jõuda tagasi kodumaale, kodukülla, kodukorterisse. Esimene suurem elamus oli Kapellskäri sadamas kuulda inimesi rääkimas eesti keelt. Eestimaalased olid teel jõuluks koju. Terve laevatäis. Ja teine suur elamus oli jõuda Rakkesse ja imestada, kui koledad võivad mõned asjad olla. Prügi lendab ringi ja keegi pole mõelnud sellele, kuidas elukeskkonda ilusamaks teha. Ent siinkohal ei süüdista ma kedagi. See lihtsalt on fakt. Ja hea on seda tõdeda. Küllap saab edasi ainult paremaks minna. Aastavahetusel nähtud ilu, mis taevasse lasti, tõestab seda, et inimestel on võimalust ja soovi kogeda midagi, mis ülendab meeli ja pakub korrakski mingit rõõmu. Järgmine samm on luua pidevamat ja püsivamat rõõmu. Me saame seda õppida.

Siinkohal jõuavad mu mõtted äsja loetud arvamuseni, mis oli kohati väärt isegi seda, et ma kõvahäälselt lugesin seda ka meie kodusele avalikkusele. See artikkel aitab mõista seda, mis on eestlaste ja Eesti Maa rikkus. Värskendav on paljavähesuste ja väljarände kõrval lugeda midagi, mis selgitab meile meid eneseid ning patsutab natuke õlale ning tekitab tunde, et vast on kõigel sellel, mida meie rahvas kogenud on, ka oma salajane hea põhjus ning ühel hetkel tuleb tõesti aeg, kui kõik pirrud kahest otsast lausa löövad lõkendama. Las ärkab tuli omal moel, omas õiges ajas ning ruumis. Loe ise ja tunneta järele.

Seekord pakime jälle. Võtame kaasa kodust toidukraami ning häid raamatuid. Ja ka taas värskema pilgu, mis lubab Rootsis toimuvat järgmise nurga alt vaadelda. Mõnus on olla oma koduses kodus, kuid küllap tasub ära ka see vaev, mis on enese kodust välja vedamine. Kõik, mis on, on hästi.

Uuel aastal on uut hoogu!