Posted in Permakultuur

Pisut lähemalt Geoff Lawtoni PDC-st. Algus.

Esimene nädal kursusest hakkab nüüd läbi saama. Loetud tunnid on jäänud uue materjali, seekord juba sisulisema, avaldamisest. Esimene nädal oli sissejuhatav. Kursus põhineb Bill Mollisoni suurel ja paksul raamatul “Permaculture: A Designers’ Manual”. Geoff ütles ka, et pärast seda kursust muutub see raamat palju mõistetavamaks ning ka kasutatavamaks. Paistab, et see on tõepoolest manuaal ning põhi.

Permakultuur on endast alati hästi suure ja kompleksse mulje jätnud. Vahest on tulnud tunne, et ei tea, kust pihta hakata ja mis see kõige põhilisem siis on.

Selles osas sain uut selgust – permakultuur on justkui riidekapp, mis on hästi disainitud ja organiseeritud, et sinna saaks riidepuudele riputada rõivaid ja kübarariiulile kaabusid sättida – kõik panna omale kohale. See ongi süsteem, mis suudabki endasse mahutada paljut.

Siin väike vaade, milline kursus ise välja näeb. Praegu oleme siis “Intro” osas.

Image

Tähtis on leida ja aru saada sellest, mis on põhiväärtused ning nende järgi langeb kõik muu oma õigele kohale. Need on:

  1. Maa eest hoolitsemine
  2. Inimeste eest hoolitsemine
  3. Ülejäägi kasutamine

Viimane, kolmas punkt seostub kahe esimesega, saadab sinnapoole oma ressursid.

Teine punkt võimaldab ümber defineerida rikkuse ja selle, kuidas olla positiivne. Geoff’i sõnul on selge, et mida rohkem ressursse sa inimestele annad, seda vähemviljakad nad on.

Esimeses punktis on üheks põhiliseks arusaamaks see, et kõik elusorganismid on väärtuslikud. See, mismoodi inimene vaatab enda ümber olevat, sõltub tihti tema emotsioonist ja mõtlemisest – nende abil tekib pilt ümbritsevast. Permakultuuri põhieetika kutsub meid üles loobuma enda jaoks teadaolevast, looma uusi seoseid, nägema asju uues valguses. See on päris suur vaimne väljakutse!

Inimesed tegelikult ei loogi midagi, nad disainivad ja permakultuuri puhul on disain suunatud positiivsele lahendusele. Näiteks:

  • majad, mida saab parandada ja mis pole mürgised
  • toit, mida võib julgelt sööta ka lastele (praegu on loomatoidu kohta rohkem kvaliteedireegleid kui inimtoidu jaoks)

Tõesti hämmastav on mõelda sellest, et kui praegu ehitatavad majad hakkavad lagunema, et mis neist siis saab? Kuhu see prügi panna? Kes seda koristab? Praegu ilmestavad meie Eestimaa maakohti lagunevad talukohad – katused vajuvad kumeralt sisse, seinapalgid lainetavad ja vajuvad maasse, sammal ja samblik rohetab, puud kasvavad majades, kivimüürid sulanduvad maastikku… Aga mida teeb makrofleks ja penoplast 50 aasta pärast? Kivivill? Kes selle kõige eest vastutab? Need, kes ehitasid, ju kaovad.

Siinkohal meenutan positiivse noodi säilitamiseks äsja Halloo, Kosmosest kuulatud Mari Metsalliku mõtet: “Emakest Maad aitab see, kui me keskendume positiivsele. Maailmas pole midagi, millest loov mõte poleks tugevam. Kasvab see, millele me oma energiat pühendame.”

Sellepärast tuleb minevikust õppida, nii kaugemast kui lähemast minevikust. Ja minna edasi juba hoopis uute lahendustega. Leida neid avali silmi ning vahest kogu teadaolevat unustades.

Posted in Permakultuur

Geoff Lawton’i internetipõhine permakultuuri disaini kursus

Jah, see ongi nüüd tõsi – osalen Geoff Lawtoni kursusel, mis toimub läbi interneti ning mis juhatab mind lõpuks ka Permaculture Design Certificate‘ni. Lisaks õpin veel ka “Earthworks“’i, ehk seda, kuis suuremas skaalas maastikku ümber kujundada nii, et see muutuks veelgi praktilisemaks näiteks veekasutuse osas.

 

Alustasin õppimisega, see on väga põnev! Esimene asi, mis minus ära ühendas on järgmine mõte: “Permakultuuri abil tuleb inimene disainida uuesti loodusliku ökosüsteemi sisse.” Me oleme ennast justkui kõrvale tõstnud, oleme küll tippkiskja staatuses, kuid samas oleme üritanud ennast paigutada kuhugi omaette maailma, olles justkui sõltumatud neist ressurssidest, mis tegelikkuses on ju piiratud.

 

See kursus kestab augustikuusse välja ja on enamasti edastatud videote abil. Kursuse sees on ka kaart, kuhu osalejad on end peale märkinud. Siiani pole ma märganud teisi osalejaid Eestist, kuigi äkki neid ikka on? Igal juhul on selliseid teadmisi Eestisse juurde vaja ja ma olen õnnelik, et leidsin ressursid selle info kinni püüdmiseks ja meie maale toomiseks.

Kavatsen koos oma perega (ja sõprade-tuttavatega) neid teadmisi kohe ka omal maal, Avarmaal, rakendada. Nagu Geoff Lawton’gi ütles – teadmised ilma rakendamiseta on vaid jutt.

 

Pisut siis Avarmaast:

Me asume klimaatiliselt 5. tsoonis, lähedal küll 6. tsoonile, kuid vist päris mitte seal veel. Kui loome oma süsteemi targalt, siis saame olla vast rohkem 6. tsoonis 🙂 Asume künkal ja selle nõlvadel, mis on nii lääne-, põhja- kui ka ida-kallakulised. Lõunakallakut on vähe, kuid pisut siiski. Õnneks pole põhjakallak ka väga järsk, vast see meie viljelust suurt ei takista.

Muld on praeguses talukohas enamasti liivane (LkI), kuid rohkem künka peal ka vähem liivane ja viljakam (KI), kohati küll ka rähasem (K). Usun, et laias laastus, on meil siiski muld, millega on võrdlemisi lihtne töötada ning selle mulla viljakust tõsta. Ühe aastase kogemuse järel näen, et kui maa peal on aasta otsa kasvanud punane (või kohati ka valge) ristik, on maa seis juba paranenud – muld on pehmem ja vihmausse on pisutki näha. On ka pisut mullastruktuuri. Eriti vilgas elu käib muidugi peenardes, kuhu panin lisaks mullale juurde ka vana sõnnikut ja peale põhku.

Põhk paistab üldse olema väga väärtuslik ressurss – sellega oleme multšina katnud kõik oma loodud lohmumuhud koos sinna istutatud põõsaste ja puudega. Üldse oleme istutatud taimede aluseid katnud põhuga, kuna see hoiab liivasel maal niiskust, kutsub kohale rohkem elustikku ja kaitseb väikseid põõsaid ja puid ka “umbrohtude” lämmatava mõju eest.

Sellest, kuidas me talgupäeval omale esimesed lohmud-tuuletõkkehekid rajasime, kavatsen kirjutada pikemalt ja koos piltidega. Koos sellega alustasime ka oma esimese toidusalu rajamist, sellestki lähemal ajal pikemalt!

Kevadtööd on hoogsalt käimas, lisaks sinna sekka lähema pere sünnipäevi vähemasti igal nädalal ja partneri lõputöö kirjutamine. Maikuus võiks päevad olla 48-tunnised!

Jätkan nüüd siis PDC-kursusesse süübimist, kindlasti tulen siia jälle jagama põnevaid leide!

www.geofflawton.com – Geoff’i lehekülg, kus on ka videosid üleval ja sealt algas ka minu käesoleval kursusel osalemine.