Don’t ask yourself what the world needs.
Ask yourself what makes you come alive and then go do that. Because what the world needs is people who have come alive.

Ära küsi eneselt, mida maailm vajab.
Küsi endalt, mis äratab sind ellu ja siis mine tee seda. Sest maailm vajab inimesi, kes on ellu ärganud.

Howard Thurman

Selle mõttetera leidsin ma Adam Braun’i raamatu “The Promise of a Pencil. How an Ordinary Person Can Create Extraordinary Change” (Pliiatsi lubadus. Kuidas tavaline isik saab luua ebatavalist muutust) sissevaatest.

Ikka ja jälle on vaja endale meelde tuletada ja uuesti avastada, millise tundega on tahtmist elada ning mida tehes see imepärane tunne eneses üles ärkab ning toimetama kutsub. Uuesti ja uuesti tuleb ennast avastada ning kuulata seda häält, mis juhatab, kuid mille juhiste järgimine on Su enese söakuse küsimus. Käsi pead liigutama Sina, kasutama selleks oma mõistust. Seetõttu peab süda veenma mõistust, ehk inimene toimima tasakaalus. Siis saab vaim ja keha kokku ning maailmas saavadki juhtuda erakordsed asjad. Ja Sina saad olla iseenda erakordne väljendus. Sest kui Sina tead, et oled ebatavaline ja erakordne, siis Sa usud endasse ja see teebki Sinu maailma toimivaks ja sätendavaks. Maailmale ongi seda vaja. Sa oled elus!

Mida Sina vajad = mida maailm vajab.

Posted in Õigus, Lood

Fantastiline võimalus luua õiglast õigust.

“Eesti riigil, Eesti rahva oma riigil, on täna fantastiline võimalus luua meie jaoks head ja õiglast – õigust. Seda võimalust tuleb ära kasutada. Iseloomustamaks Eesti omariikluse ja õiguse vahekorda kasutan R. Iheringu sõnu: seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg.”

Raul Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Iuridica II/2001 lk 71-73

Nõnda alustan oma kirjatükke uues valdkonnas, milleks on õigusteadus. Olen üllatunud sellest, milline tundub mulle õigusteadus pärast selle õppimise esimest semestrit. Ülikoolis õppimise esimese laine ajal (kohe pärast keskkooli lõpetamist) nimelt arvasin, et juura pole küll mulle. Mul oli arvamus sellest, kuidas kõige parem on õppida ikkagi midagi, mis on päris – loodus! Riik oli just mu nina alla loonud värske eriala “ökoloogia ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse”. Tagantjärgi küllap võib öelda, et see riiklik tellimus tehti küll vist täiesti õhku – ma pole siiani kohanud ühtki “ökoloogi” ametikohta – ehk olekski seda liig palju tahta…?

Mõnus on loobuda oma eelarvamustest ja kogeda seetõttu midagi uut. Kümne aastaga saab maailmast küll juba mõne grammi võrra rohkem teada. Nüüd näen, kuis õigusteadus annab mulle teada maailmast, mida ma varem pole osanud nõnda tajuda. Õiguse ajalugu räägib näiteks sellest, kuidas müütiline maailmanägemus on arenenud edasi kiriku piitsa ja prääniku, valitsejate võimuiha, majanduslike huvide ja mille kõige kaasabil. Peame end siin Eestis uskmatuteks, kuid süsteem, milles toimime, on läbi imbunud kristikest põhimõtetest ja kunagise Rooma õiguse aadetest. Perspektiiv teeb silmapiiri laiemaks ja ehk kasvab oskus aimata, mis on seal teispool silmapiiri, mis on seal, kuhu praegune elu oma ajalise kestvusega ei ulatu. Struktuur ja kondikava, seaduste ülesehitus ja loogilisuse taotlus – ohjaa, see kõik on mulle juba ühe lühikese semestriga hoopis uut valgust heitnud. Pean ütlema, et see mulle meeldib küll – õiguse taotlus õigluse järele.

Sestap alustangi uut lõiku oma blogimismaailmas. Hakkan jagama neid “heliteoseid”, mis mind õigusmaailmas küllastavad ning rahuldust pakuvad. Ehk saab maailm nõnda avaram. Loon enda pilku ja meeldimisi ning arusaama sellest, mis loob me riigi, me maise toimetamise alustalad. Tere tulemast pardale!

Õiguse kihid.
Illustratsiooniks kihiline pilt ja muster, mida loob loodus. Ehk on seadusi ja õiguseid ka võimalik nõnda vaadata. Kõigest kumab läbi loomuõigus kui sinine taevas. Ometi pole seegi lõpp, vaid algus. Universum. Ehk sealt tulevadki tegelikult seadused. Kuva: Marian Hiire. Rakke 2015.

Tutvustan lõpetuseks põgusalt ka postituse alguses kõnelema lubatud R. Naritsat. Tegemist on “Õiguse entsüklopeedia” (esimene aine temalt) õppejõuga, kellega iga esmaskursuslane tingimata kokku puutub. See mees on ehk pisut pärit ajast, mida on ehk tänapäeval raske leida. Selles on viisakust, aateid, ülevust, ülevaatlikkust ning omapärasust. Võib südamerahuga öelda, et selline õppejõud teeb ülikoolis õppimise just selliseks, nagu võib ette kujutada näiteks kusagil vanal Inglismaal või siis hoopis Sigatüükas. Fantaasia küsimus. Ja tõesti, fantastiline võimalus!

 

Posted in Lood, Visioonid

Lood eestlastest. Faehlmanni kirjatööd.

Lugemises on Dr. Fählmanni (tuntud ka kui Faehlmann) kirjatööd, trükitud 1921. Kingitus, mis alles pärast aastaid end avaldama hakkas. See lugemine on nii ilus, et seda ma jagan. Meie vanad lood on meie eneste pärast loodud – selleks, et meil oleks sädet ja indu enestena toimetada, et oleks pisut uhkust ja seljasirgsust, et oleks sihikust kõiksugu maise elu kurvidega toime tulla ja sealjuures oma laulvat vaimu mäletada.

Täna tahan ma teile rea muinaslugusid ette kanda. Muinaslugudel on aga seda suurem väärtus, kui me ka selle rahva tundma õpime, kelle päralt nad on. Nii mõnigi on aastate kaupa Eestimaal elanud, ei ole aga rahvast mitte tundma õppinud; nii mõnigi on koguni seal sündinud, üles kasvanud ja meheks küpsnud ja ei tea eestlastest midagi rohkem kui et ta mittesaksa keelt kõneleb, musta kuube kannab ja mees on, kes Linne süsteemis nii umbes seda vaheruumi võiks täita, mis inimese ja veolooma vahel on. Vildakud vaated tekivad eelarvamistest ja puudulikust tähelepanemisest. Vaatame meie aga eestlast ilma eelarvamiseta, ilma prillideta, teravalt ja enese silmadega, siis leiame, et ta üsna tore inimene on, mitmetpidi küll piiratud arusaamisega, aga ainult sellepärast, et tal juhus on puudunud haridust saada, aus kannatlik, sügava meeleoluga ja niisuguse iseloomukindlusega, mis tihti paindumatuseks, jonnakuseks muutub. Sakslane on 700 aasta jooksul kõik teinud, mis ta jõus oli, et eestlast veoloomaks alandada – tal ei ole see korda läinud; sõda ja katk on selle õnnetuse ajal siin maakeses sagedamini ja vihasemalt möllanud kui vahest kuskil mujal, ja siiski on eestlane armastuse Jumala ja isamaa vastu alal hoidnud; uued olud, mis maa ümber muutsid, uus usk, mis ennast tema endisele lihtsale jumala-austamisele karmilt vastu seadis, ei ole siiski jõudnud ka teda ennast ümber muuta. Eestlane on osalt veel samaks jäänud, nagu teda Breemeni linna kaupmehed 700 aasta eest leidsid.

Mitmest küljest võib vaatleja katsuda Eesti rahva elule ligineda ja igal pool leiab ta täit rahulolemist. Kui jutumees tahan mina teid täna eestlase muinasjutu-ilma viia. Ühest ilusast muinaslugude ringist tahan ma sedai siin edasi jutustada, mis minu, kahjuks liig puudulik, meelespidamine veel ära pillanud ei ole. Ma mõtlen lugu eestlaste peakangelasest, nende toredast Kalevipojast.

Siinkohal tõmbame hinge, hoiame põnevust ja läheme magama 🙂

OKallis-Kalevipoeg

Posted in Lapsed, Lood

Laps hingab lähedal.

Mu kõrval magab väike olevus. Tema hingamine on kiirem kui minu oma. See oli aasta ja 4 kuud tagasi kui ma kuulasin tema hingamist enese kõrval esimest korda. See tunne siis oli nii uus. Selles oli pisuke ärevust ja enese hinge kinni pidamist – kas ta tõesti ongi nüüd kohal? Ja kas tema hingamine kestab edasi?

Enam pole seda ärevust ja juba võin tõusta ta magava keha kõrvalt ning tulla seda kogemust kirja panema. Ma usun, et ta hingab edasi.

Tõstsin ta oma voodisse ja katsin tekiga. Siis tabaski mind see ootamatu taipamine – kui harukordne on elu ja see, mida me saame siin elus seoses teiste eludega kogeda.

Laps.

Kui Sul on laps, siis Sa saad kogeda, mismoodi üks väike olend ennast kasvatab, Sulle nii lähedal. Ja ta on nii harjunud Sinu naha puudutusega, paituste ja naeratustega. Nii väga soovib ta tunda end Su lähedal ja nii kergesti läheb ta meel kurvaks, kui Sa oled läinud teise tuppa, omaette olema. Tema maailm on nii ühenduses Sinu omaga.

Kas üldse on elus veel olendeid, kellega saab sellist lähedust ja õrnust kogeda?

Ta tuleb välja Sinu seest ja vaatab Sulle otsa oma sügavate silmadega, mis näevad seda maailma, näevad Sind, inimest, keda ta on oma emaks valinud eluajaks planeedil Maa.

Ma olen seda kogenud ja ma kogen seda jälle. Seesama sünd saab ühtäkki uue sügavuse ja uue taipamise allikaks. Seesama uinunud laps oma pehme ninakaare ja siidise nahaga kingib mulle kogemise, millesarnast mul ses elus veel ei ole ja ometi on ka. Kogemus on, kuid taipamine on uus.

Nii väga kui ka vahel on vajadus olla rohkem ise, mäletada taas, mismoodi on olla üksi, on ka elus nüüd ühendus, millest välja astuda ei olegi enam võimalik. Ma jään emaks, selleks eluajaks ja võibolla ka igavikuks. Ja võibolla olen ma varem ka ema olnud, võibolla isa, võibolla vanaema, onu, õde, tädi ja teab kes kõik veel. Isegi kui seda kõike on olnud, saab see kõik olla ikka ja jälle uus, kirgas ja erakordne.

Ja enam polegi koormat, mida kanda. Enam pole raskust selles valikus olla vanem. Olla lapsele vanem. Mis muud, kui olla olend koos teise olendiga, kes praegu on veel pisikese kehaga, kuid kelle vaim võib olla hoopis suurem ja targem kui mina ealeski. See kõik on võimalik.

See on multiversum, see on kosmos, mille lõpmatus hajutab kõik piirid teadaolevas ja teeb selle hetke pühaks, isegi kui see hetk on nii lihtne ja ühel õhtutunnil vaid olemasolev.

…)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(=)'(…

Laps ja lähedus
Pisikese teo suur tähendus. Lähedus.
Posted in Lood, Mõtisklus

Rõõmu tee 2.

Hing on tulnud kehasse ja keha ellu arenemise esmärgil. Sa arened kogu aeg, sa saad kellekski. Ja sa kasutad oma suhet kõigega, et otsustada, missuguseks sa oled saamas.

See on ülesanne, milleks sa oled siia tulnud. See on rõõm oma mina loomisest, selle tundmisest, saamisest teadlikult selleks, missugune sa tahad olla. Seda tähendabki olla Eneseteadlik.

Sa oled toonud oma mina suhtelisse maailma, et sul oleksid vahendid, mille abil aru saada ja kogeda, KES SA TEGELIKULT OLED. KES SA OLED on see, kelleks sa lood enda, et olla suhtes kõige ülejäänuga.

Sinu isiklikud suhted on selles protsessis kõige tähtsamad elemendid. Seepärast on sinu isiklikud suhted püha pinnas. Neil pole peaaegu mitte mdiagi tegemist teisega, ometi, kuna kaasa on haaratud teine inimene, on neil kõiges tegemist selle teisega.

Neal Donald Walsh “Jutuajamised Jumalaga” lk. 153-154.

Posted in Lood

Samastumata

Teha igas olukorras seda, mis sult oodatakse, ilma et sellest saaks roll, millega samastud – selline on elamise kunsti oluline õppetund, mille selgekssaamiseks me siin oleme.

Eckhart Tolle “Uus maailm” lk. 99-100