Postitatud rubriiki Lood, Permakultuur

Kirg iseõppida

Õppimine ongi ju see põnev tegevus, mis ajab Sind hommikul üles ja paneb midagi tuhinal uurima. Lugema uusi raamatuid, täitma enese välja mõeldud ülesandeid, looma midagi uut sellest infost, mida Sa oled saanud.

Taipasin eile õhtul, et mulle meeldib õppida. See on rahuldustpakkuv. Põnev. Avardav. 

Täiskuule kohaselt olin muutunud pisut rahutuks ja rahulolematuks, käisin kodus ringi nagu pisut torisev härjapõlvlane, vihastasin rohkem kui tahtsin ja urkisin kõikides asjades, mis paistsid halvad. Ja neid asju paistis palju.

Minu tark elukaaslane tuli koolist ja soovitas mul ise minna kooli raamatukokku ja leida üles need raamatud, mida tahaksin uurida. Sellist pakkumist ei jätnud ma kasutamata. Läksin, karmata välja näidata oma sinist-punast silmaalust, mille sain vanema poisi ja mutrivõtmega kokkupõrkest (see paraneb!). 

Juba raamatukokku sisse jõudes tabas mind eripärane huvi visata pilk peale infostendidele. Pildistasin isegi paari plakatit, arvates, et seal oli midagi, mida pärast järele uurida. Minu ettekujutus hakkas kohe tööle – tunnetades kõiki neid võimalusi, mis saavad elu rikastada. Piiksutasin Mihkli ülikoolikaarti ja vajutasin õigeid koodinumbreid ning uks tegi plõksu ja lasi mind sisse.

Otsinguarvutis oli ikka veel ees see otsing, mida Mihkel minu palvel seal oli teinud: “permaculture”. Uurisin natuke seda ja sain siis aru, kuidas näha, millised raamatud on Alnarpi raamatukogus olemas ja kus on nende kohaviidad. Hakkasin otsima. Konkreetsete otsingute kõrvalt vaatasin ka teisi raamatuid, mis minus mingit huvi äratasid. Raamatud – oh, mis varalaekad! Mõned raamatud on oma pealkirjas kutsuvamad kui neid sirvides paistab. Ja küllap on mõned ka huvitavamad kui nad sirvides paistavad. Kuid jätsin need praegu järgmiseks korraks. Võtsin ainult need, mis igati huvitavad paistsid. Võtsin ka mõne, mis ehk Mihklile huvi võiks pakkuda.

See otsing oli küllastav. Jagan teiega ka neid raamatuid, mille enesega kaasa võtsin:

  • Edible Forest Gardens. Ecological Vision and Theory for Temperate Climate Permaculture. Volume One: Vision and Theory. Dave Jacke with Eric Toensmeier
  • Edible Forest Gardens. Ecological Vision and Theory for Temperate Climate Permaculture. Volume Two: Design & Practice. Dave Jacke with Eric Toensmeier
    • Need kaks raamatut paistavad eriti põnevad, toidusaludest ja nende loomisest. Viskasin pilgu sisse ja oh, tahaks kohe kõike jõuda endasse ahmida! Olen nende lugemist juba ammu oodanud.
  • Plants For A Future. Edible & Useful Plants For A Healthier World. Ken Fern
    • Tuleviku taimed, kasulikud ja söödavad taimed tervema maailma jaoks – Inglise info, kuid kindlasti osalt laiendatav ka Eesti kliimasse. Põnevad uued vaatenurgad juba tuttavate taimede lähemaks tundma õppimiseks ja kasutamiseks. Sissejuhatus ütleb, et aiapidamine ja ökoloogia saavad tõusta uutesse dimensioonidesse – palun!
  • The Woodland Way. A Permaculture Approach to Sustainable Woodland Management. Ben Law
    • Tuntud raamat sellest, kuidas permakultuuri vaatenurgast metsale pilku visata. Sirvides nägin nimekirja puudest ja nende laiadest kasutamisvõimalustest, soovitusi salude rajamiseks ja inspiratsiooni, kuidas metsaga koostöös elada, ehitada, planeerida. Esikaane pilt on juba vaimustav:
    • Oh, milline hubane tegutsemispaik!
      Oh, milline hubane tegutsemispaik!
  • Ecological and Silvicultural Strategies for Sustainable Forest Management. Takao Fujimori.
    • See raamat jäi mulle silma, võtsin ta Mihklile mõeldes: ökoloogilised ja metsanduslikud strateegiad jätkusuutlikuks metsa majandamiseks. Mõned joonised, mis paistsid, olid põnevad. Küllap on see natuke ka mulle endale mõeldes – et metsandusest rohkem sotti saada ja kui, siis juba ikka ökoloogilisest metsandusest.
  • Building With Hemp. Steve Allin
    • See raamat on pilditihe ja praktiline juhendmaterjal oma maja kanepist ehitamise kohta. Uued võimalused ja vaatenurgad oma maja ehitamisele on ikka kasulikud. Ja kanep ning tema võimalused on mind juba varemgi köitnud.

Neid raamatuid saan nüüd südamerahus uurida. Laenutamine osutus tegelikult võimaliks vaid seetõttu, et nägin raamatukogus üht Hollandi tüdrukut, kes õpib agroökoloogiat. Mihklile jäi ta kunagi kooli alguses silma kui keegi, kes on ka huvitatud permakultuurist. Olime korra trehvanud. Küsisin siis tema käest, et kuidas see laenutamine käib ja kas tal on seda kaarti, mida selgus, et Mihklil pole. Jah, ta lubas enese kaardile laenutada selle posu raamatuid. Lisaks on siis põhjus ka edasi suhelda, kui neid raamatuid tagastada vaja on. Mul oli õnne.

Veel üks hea raamat, mille esimene lugemine viis mind äratundmisele, et selle infoga tahan ma edasi kohtuda: “Kaasav juhtimine”. Tegemist on e-raamatuga, mida igaüks saab tasuta lugeda: http://www.kaasamine.ee/images/stories/raamat-ruumi-loojad-140109.pdf 
Suurimad tänud Helina Kärgenberg’ile, kes on selle raamatu kaasloojate hulgas ning kelle kaudu see raamat minu reaalsusesse jõudis. Ma tunnen, et sellest võib veel midagi põnevat sündida!

Lõpetuseks veel üks viide vabakoolilaste tegemistele: http://unschoolery.com/goals
Lugu on sellest, kuidas nemad perega uueks aastaks plaane teevad ja sellest, et heade ja õigete asjade teoks tegemiseks pole plaane vajagi – tuleb vaid hoolitseda selle eest, et tahta teha seda, mida on tõesti tahtmine teha!

Head talveaega! Meiegi maad katab valge kirmetis. Pisem poiss liigub suure hooga ringi ja suurem poiss ravitseb vee ja massaažiga. Rootsimaa meile veel väga lahkelt oma numbreid ei jaga, tahab teada, kas Mihkel ikka on oma laste isa ja et kui palju raha meie pangakontodelt läbi liigub. Naljakas kontrolliühiskond.